Keskkonnaväited reklaamtoodetel: mis muutus 27. septembrist 2026?

Sõnad nagu „keskkonnasõbralik“, „roheline“, „öko“, „kliimaneutraalne“ ja „jätkusuutlik“ on saanud turunduses nii tavaliseks, et sageli ei küsita enam, mida need täpselt tähendavad.

Alates 27. septembrist 2026 muutub see oluliselt.
Euroopa Liidu uued reeglid ja nende alusel muudetud Eesti tarbijakaitseseadus seavad keskkonnaväidetele senisest selgemad piirid. Üldine põhimõte on lihtne: kui ettevõte väidab, et konkreetne  toode, pakend või ettevõte on keskkonna seisukohalt parem, peab olema võimalik aru saada, mille poolest see parem on ja millele väide tugineb. 

Reklaamtoodete ja firmakingituste maailmas on see eriti aktuaalne. Toodetel näeb palju bambust, korki, ringlussevõetud plastikut, RPET-kangast, taaskasutatud puuvilla ja erinevaid sertifikaate. Materjal võib tõepoolest olla hea põhjus ühe toote eelistamiseks teisele, kuid see argument üksi ei muuda automaatselt kogu toodet „keskkonnasõbralikuks“.
Just siin hakkabki uus regulatsioon turundusinimese igapäevatööd mõjutama.

Miks keskkonnaväidete reegleid üldse muudeti?

Probleem ei ole selles, et ettevõtted keskkonnast räägivad. Vastupidi – eesmärk on, et sellest räägitakse korrektselt.
Euroopa Komisjoni uuringu järgi oli 53,3% uuritud keskkonnaväidetest ebamäärased, eksitavad või põhjendamatud ning 40% väidetest ei olnud piisavalt tõendatud.
Kui üks joogipudel on „green“, teine „eco“, kolmas „sustainable choice“ ja neljas kannab rohelist lehekujulist märki, on ostjal keeruline aru saada, milline neist päriselt teistest erineb.

Uute reeglite mõte on liikuda üldistelt loosungitelt konkreetsema info poole.
See sobib hästi ka suunaga, millest oleme Kingivabriku blogis varem kirjutanud: järjest olulisemaks muutuvad toote materjali päritolu, sertifikaadid, tootepassid, toote kasutusiga ja reaalselt mõõdetavad omadused.

Loe ka: Teekond keskkonnasõbralikemate kingituste poole

Kas sõna „keskkonnasõbralik“ on nüüd keelatud?

Mitte päris, kuid selle kasutamine on täpsemalt reglementeeritud. „Keskkonnasõbralik“, „roheline“, „loodussõbralik“ ja muud sarnased väljendid on üldised keskkonnaväited. Alates 27. septembrist 2026 ei saa neid lihtsalt kasutada põhjusel, et toode sisaldab näiteks bambust või osa selle materjalist on ümbertöödeldud.

Üldise keskkonnaväite taga peab olema tunnustatud keskkonnatoime – näiteks sobiv I tüüpi ökomärgis või muu EL-i õigusaktides tunnustatud kõrgeim keskkonnatase.
Praktikas tähendab see, et palju turvalisem on öelda täpselt, mida toote kohta teatakse.

Liiga üldine sõnastus Informatiivsem sõnastus
Keskkonnasõbralik kott Kott sisaldab 70% GRS-sertifitseeritud taaskasutatud polüestrit
Roheline märkmik Kaas on valmistatud FSC-sertifitseeritud paberist
Eco veepudel Pudel on valmistatud 90% ringlussevõetud roostevabast terasest
Keskkonnasõbralik pakend Pakend on valmistatud 100% ringlussevõetud kartongist

Loomulikult peab ka konkreetne protsent, sertifikaat või muu omadus olema tõendatav.

Üks „roheline“ detail ei muuda kogu toodet roheliseks

See on ärikingituste kontekstis kõige suurem muutus. Kui näiteks pastapliiatsi korpus sisaldab taaskasutatud plastikut, aga klamber, mehhanism ja muud osad mitte, ei tohiks turundus jätta muljet, et kogu pastapliiats on taaskasutatud materjalist.

Sama kehtib pakendi kohta.
Kui ainult karp on valmistatud ringlussevõetud kartongist, ei saa selle põhjal nimetada karbis olevat toodet „ringlussevõetud tooteks“.

Direktiiv keelab keskkonnaväite esitamise terve toote või ettevõtte kohta olukorras, kus väide puudutab tegelikult vaid toote või tegevuse ühte piiratud osa. 

Turundaja jaoks tähendab see väikest, kuid olulist mõtteviisi muutust: enne väite kirjutamist tuleb küsida, mille kohta see väide tegelikult käib.

Toote kohta? Materjali kohta? Pakendi kohta? Tootmise kohta? Või ainult ühe komponendi kohta?

„Kliimaneutraalne“ vajab eriti suurt ettevaatust

Veel üks suur muudatus puudutab CO₂ kompenseerimist.
Kui toote heitmeid kompenseeritakse näiteks metsandus- või mõne muu kliimaprojekti kaudu, ei tohi selle alusel jätta muljet, et toode ise on „kliimaneutraalne“, „CO₂-neutraalne“ või keskkonnale positiivse mõjuga.
Direktiiv eristab toote enda tegelikku olelusringi mõju ja väljaspool selle väärtusahelat tehtavat kompenseerimist. 

See ei tähenda, et keskkonnaprojektidesse investeerimine oleks halb. Sellest võib rääkida. Aga seda tuleks kirjeldada sellena, mis see tegelikult on – näiteks investeeringuna kliimaprojekti –, mitte muuta selle kaudu toote keskkonnamõju olematuks.

Ka oma „öko“ märgi loomine võib olla probleem

Reklaamtoodetel kohtab sageli lehekesi, puid, maakera kujutisi ning erinevaid „öko valik“, „roheline toode“ või „jätkusuutlik“ märke. Uute reeglite järgi muutuvad ka kestlikkusmärgiste nõuded.

Kestlikkusmärgis peab põhinema nõuetele vastaval sertifitseerimisskeemil või olema kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt. Ettevõtte enda loodud märk, mille taga puudub sõltumatu kontroll, võib seega olla probleemne. Oluline on juhtida tähelepanu ka sellele, et  keskkonnaväide ei pea olema ainult tekst vaid ka visuaal.

TTJA juhib tähelepanu, et roheline värv koos loodusmotiivide, lehtede või muu keskkonnale viitava kujundusega võib teatud olukorras samuti anda tarbijale mulje, et toode on keskkonna seisukohalt parem. Iga olukorda hinnatakse siiski eraldi. 

Seega ei tasu reklaamtoote kujundusele lisada rohelist lehte ja kirja „ÖKO“ ainult sellepärast, et toode näeb nii atraktiivsem välja.

Kas see kehtib ka B2B klientidele?

Siin on oluline juriidiline nüanss.
Direktiiv 2024/825 muudab ebaausate kaubandustavade regulatsiooni, mis käsitleb eelkõige ettevõtja ja tarbija vahelist kommunikatsiooni. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on samuti toonud välja, et konkreetsed uued nõuded ei kohaldu puhtalt ettevõtete omavahelistele tehingutele samal viisil. 

Reklaamtoodete puhul on piir aga praktikas sageli hägune.
Ettevõte võib osta Kingivabrikust 500 veepudelit B2B tehinguna, kuid jagada need hiljem tarbijatele kampaanias, messil või kliendiüritusel. Kui pudelile või seda saatvale reklaamile lisatakse keskkonnaväide, muutub sõnum juba osaks ettevõtte tarbijakommunikatsioonist.

Seetõttu tasub ka B2B ostjal küsida tarnijalt korralikku tooteinfot.

Mitte ainult selleks, et seadusele vastata, vaid selleks, et ettevõtte turundusosakond teaks, mida võib toote kohta päriselt väita.

Mida reklaamtoote tellimisel nüüd küsida?

Turundaja jaoks võiks praktiline kontrollnimekiri olla üsna lühike:

  1. Millise toote osa kohta keskkonnaväide käib? Kogu toode,konkreetne materjal, korpus, pakend või ainult mõni komponent?
  2. Kas materjali sisaldus on teada protsendina? „Taaskasutatud materjal“ on palju sisukam, kui on teada ka selle tegelik osakaal.
  3. Kas väidet tõendab dokument või sertifikaat? Näiteks GRS, FSC või mõni muu konkreetse omadusega seotud tõend.
  4. Kas kasutatav keskkonnamärgis on päris sertifikaat? Tarnija enda turundusikoon ja sõltumatult kontrollitud märgis ei ole sama asi.
  5. Kas sama sõnastust julgeksime kasutada ka siis, kui klient või TTJA küsib tõendit? Kui vastus on ei, tasub väide täpsemaks muuta.

TTJA soovitab ettevõtetel samuti keskkonnaväited ja märgised üle kontrollida, muuta needvõimalikult täpseks ning tagada tõendusmaterjal. 

Hea uudis: keskkonnast võib endiselt rääkida

Uute reeglite mõte ei ole muuta kõik reklaamtooted halliks ega keelata ettevõtetel keskkonnateemadel suhtlemist, pigem vastupidi.

Kui reklaamtoode on valmistatud näiteks sertifitseeritud taaskasutatud materjalist, selle päritolu on jälgitav ja toote kohta on olemas korralik dokumentatsioon, on tegemist palju tugevama turundussõnumiga kui lihtsalt roheline „öko“ kleebis. Korrektsus suurendab usaldusväärsust.

Ka reklaamtoodete valdkonnas liigub areng just selles suunas. Tootjad toovad järjest rohkem välja materjalide protsente, sertifikaate, toote süsinikujalajälge ja digitaalseid tootepasse. See annab tellijale võimaluse valida mitte lihtsalt toodet, mis näeb roheline välja, vaid toodet, mille omaduste kohta on olemas reaalne info.

Kingivabrikus tahame liikuda samas suunas: vähem üldisi loosungeid ja rohkem infot, mille põhjal saab turundaja ise teha teadliku valiku.

Kui otsid oma ettevõttele logoga reklaamtooteid ja keskkonnaomadused on valiku juures olulised, anna meile sellest päringus teada. Saame koos vaadata, millised materjalid, sertifikaadid ja andmed konkreetse toote kohta olemas on.